Tead ju isegi seda närivat tunnet, mis soovib, et olevik oleks toredam, tulevik helgem ning poleks me ometi minevikus neid valikuid teinud? Kes sellist närivat tunnet ikka teadlikult valiks? Ka kultuuriruumist, eneseabiraamatutest ja erinevatelt staaridelt, nagu Tony Robbins, Angelina Jolie või Bob Dylan, kajab iga päev vastu, et kahetsusel ei ole mõtet, see raiskab vaid meie aega. Hea elu siht on ju minna edasi, milleks siis teadlikult valu esile tuua? Aga milliseid võimalusi kahetsus endas tegelikult peidab?
Täismahus link: aripaev.ee
