Ajalugu

Kui Eesti iseseisvumist ollakse harjunud nägema eesti rahvusliku liikumise ainuvõimaliku väljendusena, oli tegelik pilt 20. sajandi alguse Läänemere regioonis märksa kirjum. Sellest, kuidas eestlaste...

Tallinna Suurgildi hoones on avatud rändnäitus 2023. aasta põnevamatest arheoloogilistest leidudest. Eesti Arheoloogide Liidu esimehe Ulla Kadaka sõnul oli kõige kõnekam leid kiviaja lõpust...

Inimene on imetajate seas üsna eriline selle poolest, et kõnnib kahel jalal. Kuidas aga juhtus, et meie eellased ühtäkki neljalt jalalt kahele tõusid?Täismahus...

Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased osalesid ajakirjas Science Advances ilmunud uurimistöös, mis uuris Cambridge'i linna elanike geneetikat enne ja pärast 1349. aasta katkuepideemiat. Järeldused...

Kui seni on arvatud, et reformatsioonijärgse Eesti vaimulikkonnas alkeemiaga ei tegeletud, tõestab Šveitsis päevavalgele ilmunud käsikiri midagi muud. Hiljemalt 1550. aastate alguseks oli Tartu...

Ehkki suurem osa muuseumide infosüsteemi kantud päikesekelladest pärinevad peamiselt 17.–19. sajandist, jõudsid need Eestisse juba keskajal. Arheoloogilistel välitöödel on leitud kaheksa päikesekella või nende...

Möödunud aastal tuli Eesti maapõuest taas päevavalgele mitmeid ainulaadseid leide, mille seast leiab nii ainulaadse pronkskirve, rauapätse kui ka mündiaarde.Täismahus link: err.ee

Tallinna päästekaevamistel päevavalgele tulnud läbisaetud koljud pärinevad ilmselt 18. sajandist. Koos eelnevate leidudega viitavad tulemused, et Eesti koolnuvaatluste praktika käis ülejäänud Euroopaga ühte jalga....

Aastatel 1904–1939 kaitses doktorikraadi üle 30 Eestimaalt pärit naise. Kui suur osa neist olid eestlased või baltisakslased, on allikate põhjal keeruline täpselt öelda. Küll...

Mahukas ja kümnete aastatuhandete vältel toimunud muutuseid kaardistanud vana-DNA uuring tõi päevavalgele mitme tänapäeva eurooplastele omase joone päritolu. Muu hulgas ilmnes, et hulgiskleroosi suurema...

Kui tänapäeval on igaõhtuse ilmateate aluseks meteoroloogilised vaatlusandmed, siis 19. sajandi Balti provintsides oli ajakirjanduslike kajastuste kuningaks oma silm. Lood tormikogemustest võisid mõnikord olla...

Vabadussõja ajal tegutsenud ajutised sõjaväljakohtud koosnesid juurataustata inimestest, kes tõlgendasid seadust kord karmimalt, kord leebemalt, osutab Tartu Ülikooli ajaloolase hiljutine teadusartikkel. Välikohtute ja tšekaa...