Pühapäeval toimuvad riigikogu XV koosseisu valimised. Kuidas toimusid aga valimised 100 aastat tagasi, millised erakonnad osalesid ja kes jõudsid Eesti Vabariigi riigikogu II koosseisu?...
Geenimaterjali põhjal otsustades olid seni sarnaseks peetud Euroopa jääaegsed kultuurid tegelikult palju mitmekesisemad, selgub rahvusvahelisest uuringust. Ühtlasi ilmnes selge erinevus jääaja-järgsete ida- ja lääneeurooplaste...
Eesti kirjakeele arendamisega tegelesid 16.–18. sajandil eeskätt saksa soost pastorid, kellelt luterlik õpetus nõudis rahvakeelset suhtlust kogudusega. Eesti Keele Instituudi teadlased uurisid sellest perioodist...
Peipsi läänekaldal asuva ajaloolise Kodavere kihelkonna ajalugu uurinud doktoritöö ilmestab, millist rolli mängivad maastiku kujunemisel vallutusretked ja poliitiline võimuvõitlus. Kõik, mis on ajaloos juhtunud,...
Arheoloogid on ühest Lissabonist lõunasse jäävast koopast leidnud neandertallaste toidujäänuseid, mille põhjal järeldavad, et meie ürgnõbude menüüs võisid tähtsal kohal olla ka mereannid.
Täismahus...
Inimtegevuse märkide nägemiseks tuleb panna tähele muutusi looduskeskkonnas. Vaatama peab ka kohanimesid ja mõtlema selle peale, millise loogika järgi ühiskond eri ajaperioodidel toimis, vastab...
Ida-Norrast päevavalgele tulnud ruunikivi vanus võib ulatuda 2000 aastani, tõotades lükata ka ruunikirjasüsteemi enda väljatöötamise kaugemasse minevikku.
Täismahus link: err.ee
Eestlaste mineviku kohta on legende palju. Mõned neist on nii edukalt inimeste teadvusse pugenud, et on saanud lausa käibetõdedeks. Eesti Vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi...
Inimohverdused, mõrvatute surnukehad ning vähem ja rohkem väärikad matused – Euroopa rabades on leidnud aastatuhandete vältel viimse rahupaiga tuhanded inimesed. Isiklike tragöödiate taustal lahti...
Üle 80 aasta tagasi leiti rabast inimkeha, mis on nüüdseks Eesti tuntuim soolaip. Pikne Kama kaitses hiljuti selleteemalist doktoritööd. Kuigi välitöödel ei õnnestunud uusi...
Arheoloog Mati Mandel pani kaante vahele Läänemaa arheoloogilise uurimise lood ning keskendub põhjalikumalt viimase poole sajandi kaevamistele.
Täismahus link: err.ee
Nii nagu teistelgi suhteliselt sileda nahaga imetajatel, on ka inimesel endiselt alles tiheda karvkasukaga seostatavad geenid. Nagu näitas USA teadlaste uuring, on need geenid...
