Eesti nukufilmi suurkujule Heino Parsi on küllalt keeruline raamidesse suruda, kuna tema filmograafias on nii toredat koguperekraami kui ka täisverelist psühhedeeliat ja isegi õudust. 1985. aastal valminud “Seits kuradit”, mis on mõneti alkoholismivastane sotsiaalkampaania, segab kõik tema erinevad külged kokku. Tahaks öelda lasteõudus? Kuigi targem on pere noorematele seda igaks juhuks mitte näidata.
Täismahus link: err.ee
