Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks 55 protsenti. See tähendab muutusi ka Eesti loomapidajate jaoks ning nõuab nuputamist, kuidas väetada põlde, ilma et mürgised gaasid atmosfääri saastaks. “Kui nad hakkavad selle peale mõtlema alles 2030. aastal, on selleks kaugelt liiga hilja,” hoiatab Eesti Biogaasi juht Kristjan Stroom. Lahendused on aga olemas!
Loe ““Ühegi farmeri esimene valik pole karjast loobuda.” Kuidas EL-i rohepöörde kavast kasu lõigata?” täispikka artiklit portaalist Rohegeenius.
