Nii kaua, kui ennast mäletan, olen endale alati soovinud koera. Igal sünnipäeval ja kõigil jõuludel olin pisut pettunud, sest salaja lootsin terve lapsepõlve, et just siis mu suurim soov täitub. Niisiis pole imestada, et omaette kolides võtsin koera sisuliselt kohe. Selleks, et ma otsust kahetsema hakkan, ma valmis ei olnud.
Loe “Appi, ma võtsin kutsika ja kahetsen kogu südamest!” täispikka artiklit portaalist Kodugeenius.
