Kuigi vaimulik kirjandus polnud Nõukogude Liidus keelatud, oli võimalik liigitada seda vajadusel hõlpsalt usupropagandaks. Konfessioonid leidsid ENSV-s ametnike suva trotsides vaimulike teoste levitamiseks ja paljundamiseks siiski mitmeid võimalusi, kirjutab Tartu Ülikooli religiooniuuringute doktorant Immanuel Volkonski ajakirjas Tuna.
Täismahus link: err.ee
