Hlynur Pálmasoni “Valge, valge päev” tundub esmapilgul Islandi kino pastišš, aga vähehaaval kooritakse kihte maha ja sealt alt paljastub hoopis hillitsetud plahvatus, mis lööb vaataja mõneks ajaks rivist välja. Meistriteos, millest räägitakse liiga vähe.
Täismahus link: err.ee
